Eesti firmade müügitehingud varjusurmas

„Palju tehinguid jäi Eestis lihtsalt ära või pooleli ning üldse oli tehinguaktiivsus ning tehingute väärtus madal,“ tutvustas Papp eilsel hommikuseminaril Londonis paikneva firmade ühinemistele ja ülevõtmistele keskendunud uuringufirma Mergermarketi tehtud raportit. Tema sõnul jäid kinnisvara- ja firmasisesed osalusmüügid tehingute vaatluse alt välja. Mullu tehti Eestis advokaadi sõnul sarnaselt aasta varasemaga kokku umbes 60 suuremat tehingut, millest avalikult teada anti.

„Terves Baltikumis toimus üks tõeliselt suur tehing, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu - kindlustusfirma RSA Baltikumi äride müük Poola elu- ja varakindlustusseltsile PZU,“ teatas Papp. Selle tehingu käigus omandas Poola elu- ja varakindlustusselts Papi sõnul Leedus AB Lietuvos Draudimase, Lätis AAS Balta ja Eestis AS-i Codan Forsikring Eesti filiaali. RSA Balti riikide äride ülevõtmine kokku läks maksma 258 mln eurot.

Suuruselt teine tehing Eestis oli Eleringi võrguteenuste ost Soome soojatootjalt Fortum OYlt hinnaga 27,5 mln eurot. Suuruselt kolmas tehing oli Tallinna börsil noteeritud AS-i Premia Foods Baltimaade ning Venemaa jäätise ja külmtoodete äri müük Food Union grupile 27,1 mln euro eest, seisis raportis.

„Ükski Eesti tehing paraku Balti TOP 10-sse ei mahtunud. Eesti oli selles TOP-is märgitud vaid Starman ASi Cgates UAB ost Leedus,“ ütles Papp. Balti riikide tehingud jagunesid tema sõnul küll arvu poolest kolme riigi vahel enam-vähem võrdselt, kuid 69% tehingute rahast liikus Leedus, Eesti osaks jäi vaid 10% kolme riigi tehingutes liikunud rahast,“ nentis ta.

Tänavu ootab tehingutele ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaat enda sõnul Eestile paremat "tehinguõnne", lootes eelkõige Eesti erakapitali aktiivsemale tegutsemisele ning fondidele nagu Baltcap Private Equity fund II ja BPM.

Kui kogu Euroopas oli eelmisel aastal 16% tehingute arvu kasv ja 87% tehinguväärtuse tõus, siis Kesk- ja Ida-Euroopas langes tehingute arv 14% ja tehingute väärtus pea 48%. Sarnaselt Eestiga tehti kogu Kesk- ja Ida-Euroopas vähem suuri tehinguid ja paljud tehingud jäi ootele. Peapõhjused olid Vene-Ukraina kriis ja valimised riikides, samuti euroala jätkuv ebakindlus, seisis raportis.